Miami november 2016

Saabusime 2 ümberistumisega lennult MIA International lennujaama. Muljed lennust on need, et see kõik oli liiga pikk. Esimene lend väljus 6:05, kuid lennujaama tulime varem ning kohale jõudsime 23:10. Meil olid liiga lühikesed ümberistumised nii HEL kui ka LHR (London), mõlemas ca 1h, kuid arvestades et õues oli lumine (nii TLL väljumisel deicing DLY) ja HEL varasem pardaleminek, sest lennukile tuli samuti jäätõrje teha, siis meil oli Helsinkis terminali jõudes ja passikontrolli läbides ekraanil Final Call ja väravasse jõudes Gate Closed. Õnneks saime peale. Londonis on turvakontroll ülemõistuse ja seda sõna otseses mõttes, meie jäime hindu perekonna taha ootele oma laste seljakottide kontrolli ja kuna neile (naine 2 lapsega) oli 6 carry-on kohvrit, mida iga pidi üksipulki läbi vaatama, siis närv oli juba suur, sest meie järgmise lennu pardale minek oli kohe pihta hakkamas. Lisaks oli AA lendudele eraldi Esta kontroll ja passikontroll lennufirma poolt eraldi alas. Õnneks juhatati sinna, sest kuna meil oli viimase lennu pardakaart olemas, siis oleksime mööda tuhisenud sellest osast. Kuid kui seda ei läbi, siis suunatakse tagasi. No ja London LHR lennujaam pole just väike. Lend Miamisse kestis 9 h, pardateenindus oli tasemel. Marger kommenteeris, et muudkui söö-joo-maga. Võrreldes Finnairiga, siis sai kõike topelt, ehk siis juba Ameerika moodi.
Kohale jõudes oli meil Thrifftyst auto broneeritud ja vormistasime ära. Meid saadeti alla parkimismajja, kus öeldi et saame ise valida. Meil oli võetud SUV. All saadeti meid autot valima, me siis jäime Dogde Journey juurde ootama, kuid kui olime juba mõnda aega seisnud, siis Marger läks ühe mehe käest uurima ja see ütles, et istu sisse ja sõida välja. No ja täpselt nii oligi:) Tõkkepuu juures piiksutati kood auto aknal sisse ja tõkkepuu avanes. Navit me siit ei võtnud, sest oli enda Tom-Tom kaasas. Kuid see otsustas mitte koostööd teha ning hotelli juurde saamine osutus esialgu katsumuseks. Õnneks oli autos ka mingi navi teema, me muidugi veel ei tea, kas meil võetakse ka selle kasutamise eest raha. Teisel päeval töötas aga Tom-tom juba nii nagu oleks kogu aeg tööl olnud:).
Esimene päev olime kell 4:00 kohaliku aja järgi üleval. Mitte mingi valemiga magama ei saa enam jääda. Lapsed olid ka täiesti välja puhanud olekuga. Hommikusöök oli 6:30 ja kella poole 6 paiku läksime õue jalutama, et aega parajaks teha. See ajas küll naerma, kuid kui sama lugu kordus ka teisel hommikul, siis enam nii naljakas see ei olnud. Käisime Key Westis, sõit oli pikk (3 h) kuid väga vinge. Saime kohustuslikud pildid kätte ja jalutasime Duvali tänaval ringi. Lahe oli jälgida inimesi ning lasta ajal lihtsalt mööda minna. Teisel päeval oli meie ööbimine Fort Laudardalis ja avastasime Atlandi ookeani võlusid (ilm oli tuuline, ujuda ei saanud ookeanis), käisime keskuses ja sadamas ning õhtul Sawgrass Mills shopping keskuses.