Wednesday, December 14, 2011
Monday, December 12, 2011
Vahepalaks
Nonii, oleme õnnelikult kodus tagasi. Lisan hiljem veel juttu, mis me vahepeal tegime ning ka pildid, kuid hetkel on need kõik teises arvutis:D.
Lend oli pikk, ajavahe pluss 5 h, kuid kokkuvõtteks oli väga tore koju jõuda. Lähedased inimesed on need, keda kõige rohkem igatsed eemal olles, no ja muidugi harjumuspärane toit. Margeri ema tegi kartulisalatit, küll see maitses hästi:D.
Täna hommikul olid lapsed kell 6 üleval. Lasteaeda neid ei viinud, sest kes teab mis kell nad magama oleks seal vajunud. Püüame saada neid uuesti rütmi tagasi. Õhtupoole on neil lasteaias jõulupidu. Lapsed eriti ei mäleta jõuluteemat ning lund ka otseselt pole, siis nad ei usu, et midagi rohkemat on muutunud peale meie äraminekut. Polegi saanud neid kurssi asjaga viia, sest päikese all tundus see nii mõttetu.
Reisilt on lapsed saanud kaasa palju uusi väljendeid ning nad on julgemad ka. Täna hommikul viskasid Ainile ikka korralikku kildu.
Lend oli pikk, ajavahe pluss 5 h, kuid kokkuvõtteks oli väga tore koju jõuda. Lähedased inimesed on need, keda kõige rohkem igatsed eemal olles, no ja muidugi harjumuspärane toit. Margeri ema tegi kartulisalatit, küll see maitses hästi:D.
Täna hommikul olid lapsed kell 6 üleval. Lasteaeda neid ei viinud, sest kes teab mis kell nad magama oleks seal vajunud. Püüame saada neid uuesti rütmi tagasi. Õhtupoole on neil lasteaias jõulupidu. Lapsed eriti ei mäleta jõuluteemat ning lund ka otseselt pole, siis nad ei usu, et midagi rohkemat on muutunud peale meie äraminekut. Polegi saanud neid kurssi asjaga viia, sest päikese all tundus see nii mõttetu.
Reisilt on lapsed saanud kaasa palju uusi väljendeid ning nad on julgemad ka. Täna hommikul viskasid Ainile ikka korralikku kildu.
Sunday, December 4, 2011
Arvuti adapter katki
Eks arvata oli, et siin miskit võib arvutiga juhtuda. Õnneks oli tegemist vaid adapteriga, kuid parandada ei saa seda ja uut ei ole veel müügis näinud. Pakuti mingit universaalset, aga kuna see´maksis 2900 bahti, siis jäi ära. Saame ju Riina arvutit kasutada, aga ega pilte enam enne reisi lõppu ei saa siin blogis avaldada. Lapsed õhtuti vaatasid eesti keeles multikaid arvutist ja eks sellele see adapter järgi andiski. Pinge oli liiga suur!
Mis me siis teinud oleme? Oleme käinud kohalikel turgudel (need, mis paariks tunniks teatud nädalapäevadel üles pannakse) ning Central Festivalis, Villa Marketis, Tescos ja muidugi Big C- s.
Mingil päeval mõtlesime, et lähme otsime meremustlaste küla üles. Asus see siis Phuketi linna külje all oleval saarekesel. Kaardilt vaadates kuidagi hakkasime kohale juba jõudma, kui mingi mototakso vend uuris, kus me lähme. Me sõitsime ju nii, et mina kõige viimasena rollul istudes lugesin kaarti. No ja eks ta siis nägi, et me veits eksleme. Aru ta sai, et sadamasse, kuid ta viis meid sinna, kuskohast lähevad praamid ja suured laevad PhiPhile. Sinna oli ka vaja millaski saada, aga juhuslikult saime sinna kohale varem:D. Pilet siis maksab edasi-tagasi 1000 bahti, kiirkaatriga 2500 bahti. Hetkel arutamegi, et kui kauaks ja mismoodi oleks meil mõttekas minna? Pole veel otsusele jõudnud, kuid arvata on, et ikkagi seame sammud sinna kindlasti.
Meremustlaste küla leidsime ka üles, päris julm ikka vaadata, kuidad hüttides elatakse ja neid oli nii palju. Natuke hirmus tunne hakkas seal ja ütlesin Margerile, et laseme jalga siit, enne kui nad miskit meist tahtma hakkavad:). Sinna sõites sõitsime läbi Phuketi vanast linnaosast. See meenutas natuke Bangkoki kanalituuri, kus nägime väga palju vaesust ja räpasust. Vahest paneb see prügi küllus imestama, nagu näiteks suure Buddha juurde minnes, et igasugu rämpsu on maha visatud. Aga samas näed, et valged kõnnivad nõutu näoga ringi prügikasti otsides, kui kohalike jaoks see pole probleem. Tundub siiski, et ega kohalike jaoks see prügi vedelemine pole probleem. Las ta olla, kui ta juba seal on:D. Ja ega prügikaste on ka väga vähe.
Saarelt tagasi tulles, ekslesime pikalt linnas ringi. Polnud samas hullu, nägime ju palju ümbruskonda. Lõpuks kui üks järgmine mototaksovend hakkas meid piirama, et viib meid kohale, vaatasin juhuslikult selja taha ja nägin tuttavat silti, ning motovend loobus koheselt. Muidu tahtis tee ettenäitamise eest 400 bahti saada:D. Sai palju tol päeval seigeldud, Maribell jäi tagasiteel tukkuma rolleril, kuid kuna tee oli pikk, siis üles teda ei ajanud. Täna jäi Kaimz rolleri ees seistes magama! Nagu öeldakse, uni ei küsi kohta.
Eile käisime Prompthep Cape´i vaateplatvormil, oli lahe ikka küll. Valged lapsed on pilusilmade (japsid, hiinakad, koreakate) jaoks vaatamisväärsus, tahetakse neid katsuda ja pilte teha. Kaimz on tüdinud sellest ja ei lase isegi enam minul endast pilti teha. MB veel naudib tähelepanu. Marger õpetas Kaimzu ka, et tuleb ainult ilusatele naistele patsu teha ja ta on selle nii hästi selgeks saanud, et isegi mööda minnes, kui temast välja ei tehta, siis müksab ise. Kohalikud, aga kohe hakkavad vabandama arvates, et nad ise komistasid otsa:D.
Täna kallas hommikust saati meeletut paduvihma, nii et ikka liikuma saada, siis ostsime vihmakeebid endale ja lastele. Nüüd ei takista meid enam miski ringi sõitmast! Uurisin lastelt, et kas oli hullu vihmaga sõita, kuid neile nii meeldis see. Ega kodus sellist ekstreemsust saa nautida.
Plaan on lisaks PhiPhile, minna veesuuskadega sõitma (rada pidi olema ette tehtud, et hoiad kinni ja liigud suurema kiirusega) ja kaevandusmuuseumi. Asub see kõik Kathus, kus on ka kosk. Riina ja Priit käisid seal kose juures, kuid eriti ei soovitanud minna, sest pole suurt vaadata. Samas kui sinnakanti lähme, siis tasub ehk üle vaadata. Samas tahaks ka minna uuesti Chalongi templisse valges.... Aega sanas ju veel on, eks näis.
Mis me siis teinud oleme? Oleme käinud kohalikel turgudel (need, mis paariks tunniks teatud nädalapäevadel üles pannakse) ning Central Festivalis, Villa Marketis, Tescos ja muidugi Big C- s.
Mingil päeval mõtlesime, et lähme otsime meremustlaste küla üles. Asus see siis Phuketi linna külje all oleval saarekesel. Kaardilt vaadates kuidagi hakkasime kohale juba jõudma, kui mingi mototakso vend uuris, kus me lähme. Me sõitsime ju nii, et mina kõige viimasena rollul istudes lugesin kaarti. No ja eks ta siis nägi, et me veits eksleme. Aru ta sai, et sadamasse, kuid ta viis meid sinna, kuskohast lähevad praamid ja suured laevad PhiPhile. Sinna oli ka vaja millaski saada, aga juhuslikult saime sinna kohale varem:D. Pilet siis maksab edasi-tagasi 1000 bahti, kiirkaatriga 2500 bahti. Hetkel arutamegi, et kui kauaks ja mismoodi oleks meil mõttekas minna? Pole veel otsusele jõudnud, kuid arvata on, et ikkagi seame sammud sinna kindlasti.
Meremustlaste küla leidsime ka üles, päris julm ikka vaadata, kuidad hüttides elatakse ja neid oli nii palju. Natuke hirmus tunne hakkas seal ja ütlesin Margerile, et laseme jalga siit, enne kui nad miskit meist tahtma hakkavad:). Sinna sõites sõitsime läbi Phuketi vanast linnaosast. See meenutas natuke Bangkoki kanalituuri, kus nägime väga palju vaesust ja räpasust. Vahest paneb see prügi küllus imestama, nagu näiteks suure Buddha juurde minnes, et igasugu rämpsu on maha visatud. Aga samas näed, et valged kõnnivad nõutu näoga ringi prügikasti otsides, kui kohalike jaoks see pole probleem. Tundub siiski, et ega kohalike jaoks see prügi vedelemine pole probleem. Las ta olla, kui ta juba seal on:D. Ja ega prügikaste on ka väga vähe.
Saarelt tagasi tulles, ekslesime pikalt linnas ringi. Polnud samas hullu, nägime ju palju ümbruskonda. Lõpuks kui üks järgmine mototaksovend hakkas meid piirama, et viib meid kohale, vaatasin juhuslikult selja taha ja nägin tuttavat silti, ning motovend loobus koheselt. Muidu tahtis tee ettenäitamise eest 400 bahti saada:D. Sai palju tol päeval seigeldud, Maribell jäi tagasiteel tukkuma rolleril, kuid kuna tee oli pikk, siis üles teda ei ajanud. Täna jäi Kaimz rolleri ees seistes magama! Nagu öeldakse, uni ei küsi kohta.
Eile käisime Prompthep Cape´i vaateplatvormil, oli lahe ikka küll. Valged lapsed on pilusilmade (japsid, hiinakad, koreakate) jaoks vaatamisväärsus, tahetakse neid katsuda ja pilte teha. Kaimz on tüdinud sellest ja ei lase isegi enam minul endast pilti teha. MB veel naudib tähelepanu. Marger õpetas Kaimzu ka, et tuleb ainult ilusatele naistele patsu teha ja ta on selle nii hästi selgeks saanud, et isegi mööda minnes, kui temast välja ei tehta, siis müksab ise. Kohalikud, aga kohe hakkavad vabandama arvates, et nad ise komistasid otsa:D.
Täna kallas hommikust saati meeletut paduvihma, nii et ikka liikuma saada, siis ostsime vihmakeebid endale ja lastele. Nüüd ei takista meid enam miski ringi sõitmast! Uurisin lastelt, et kas oli hullu vihmaga sõita, kuid neile nii meeldis see. Ega kodus sellist ekstreemsust saa nautida.
Plaan on lisaks PhiPhile, minna veesuuskadega sõitma (rada pidi olema ette tehtud, et hoiad kinni ja liigud suurema kiirusega) ja kaevandusmuuseumi. Asub see kõik Kathus, kus on ka kosk. Riina ja Priit käisid seal kose juures, kuid eriti ei soovitanud minna, sest pole suurt vaadata. Samas kui sinnakanti lähme, siis tasub ehk üle vaadata. Samas tahaks ka minna uuesti Chalongi templisse valges.... Aega sanas ju veel on, eks näis.
Thursday, December 1, 2011
Kathu, go-kart, Patong ja massaaz
Üle-eile õhtul käisime kohalikul turul Chalongi ringi juures. Turg oli pimedaks ajaks ülesse pandud, ning kohalikud pakkusid seal suures valikus süüa (kala- kana- sushi, puuviljad, valmistoidud) ning riideid ja muud pudi- padi. Lastele oli üles pandud ka suur täispuhutav liumägi. Shoppasime tühja- tähja, Marger ostis karbi erinevat sushit (2 eek tk) ning grillitud kaheksajalad. Viimased olid päris imelikud. Üheks suureks hitiks on meil magus banaanipannkook kondespiimaga. Meeletu kui hea see on! Valmistatakse tänaval tsiklist kuumapanniks ümbertehtud köögis. Kuna ujuma ei saanud veel minna, sest Kaimzul köha ja MB-l nohu, siis otsustasime minna Kathusse, mehed tahtsid kardiga sõita ning seal lähedal oli ka lasketiir. Meie elukohast võttis sõit sinna aega ca 40 min läbi Phuket towni. Kardid olid ka kahekohalised, et kui tahad lapsega sõita. Meil muidugi tahtsid lapsed sõita, ma ütlesin küll MB-le et ma ei lähe, kuid ta oli kindel et läheb. Kuna ta on väiksem kui Kaimar, siis temaga sõitsime kõik koos kardiga, nii et ta oli mu süles, aga Kaimar sai istuda üksi Margeri seljataga. Peale seda hakkasid mehed võistlema, kahjuks oli ajavõtmisseade katki ja ei saanudki teada, kes oli kiirem. Lasketiir osutus jamaks ja kalliks. Oli küll valida ca 10 relva vahel, millest siis lasta, kuid hinnad olid alates 900 bahti 10 kuuli. Tegemist oli suhteliselt väikese sisehalliga, mis küll väljast jättis hoopis teise mulje ning ka reklaamid olid paljulubavad. Seega laskmist ei toimunud! Tagasi sõitsime Patongi poolt. Õhtupoole otsustasime ikka Riinaga zumbasse minna. See ju meil siin samas jõusaalis ning väga kõvasti reklaamitud. Mehed on mitmeid kordi jõudu käinud tegemas, aga me pole miskit end liigutanud. Kuid ka seekord ei jõudnud me trennini, sest tuli välja, et kui jõusaali kasutamine on tasuta, siis trenn on tasuline. Hinnaks 300 bahti (ca 100 eek). Samas on massaazid alates 250 bahti 1 h, seega lasime vaikselt trennisaalist jalga ja läksime massaazi. Mehed käisid eelmisel õhtul, nad võtsid traditsioonilise Tai massaazi, me otsustasime sama võtta. Salonge on siin tänaval väga palju, et valida kuhu nüüd sisse astuda, on suhteliselt raske. Paneb mõtlema, et kuidas nad end ära majandavad, kuid ju siis saavad hakkama, sest neid on tõesti siin külakeses palju, rääkimata veel Patongist v Phuket townist. Massaaziga jäin mega rahule,pean tõdema, et ikka iga kord saan selles mõttes hea üllatuse osaliseks, et tunnen et tehti natuke teistmoodi. Põhimõtted on samad, aga olles saanud ca 20 pluss korda samas stiilis massaazi, jään väga rahule.
Täna oleme naised-lapsed üksinda kuni õhtuni. Mehed läksid Coral´i saare juurde kala püüdma. Juttu oli harpuuniga püügist, kuid eks kuuleb õhtul lähemalt. Võtsid nad selle tripi paradiisisaar.ee kaudu. Marger on paar korda Jensiga siin kokku saanud ning siis tema kaudu võtsidki tripi. Lubati ürgmeeste kombel naistele õhtuks kala tuua, saak pidi olema garanteeritud! Õhtul tahaks minna linnapeale, ehk ka sööma kusagile. Siiani oleme pea igal õhtul käinud väljas söömas erinevates kohtades ja ainult Tai toitu. Kogemusi on erinevaid, enamus siiski head, kuid igatsus Eesti toidu järgi on suur. Võimalus on siin korteris süüa teha, kuid ei viitsi. Paar korda olen teinud kartulisalatit ja praekartulit, kuid palju lihtsam ja odavam on kas supermarketi valmisletist midagi kaasa osta või väljas süüa.
Homme tahaks minna vaatame meremustlaste küla Phuket towni lähedal ja mingit ahvide teemat sealkandis. Pilte panen ülesse hiljem, sest unustasin eile need arvutisse laadimast ja Margeril on väike fotokas kaasas. Seniks ikka tervitused soojast 30.kraadisest Phuketist, ning ainult 10 päeva veel!!!!
Täna oleme naised-lapsed üksinda kuni õhtuni. Mehed läksid Coral´i saare juurde kala püüdma. Juttu oli harpuuniga püügist, kuid eks kuuleb õhtul lähemalt. Võtsid nad selle tripi paradiisisaar.ee kaudu. Marger on paar korda Jensiga siin kokku saanud ning siis tema kaudu võtsidki tripi. Lubati ürgmeeste kombel naistele õhtuks kala tuua, saak pidi olema garanteeritud! Õhtul tahaks minna linnapeale, ehk ka sööma kusagile. Siiani oleme pea igal õhtul käinud väljas söömas erinevates kohtades ja ainult Tai toitu. Kogemusi on erinevaid, enamus siiski head, kuid igatsus Eesti toidu järgi on suur. Võimalus on siin korteris süüa teha, kuid ei viitsi. Paar korda olen teinud kartulisalatit ja praekartulit, kuid palju lihtsam ja odavam on kas supermarketi valmisletist midagi kaasa osta või väljas süüa.
Homme tahaks minna vaatame meremustlaste küla Phuket towni lähedal ja mingit ahvide teemat sealkandis. Pilte panen ülesse hiljem, sest unustasin eile need arvutisse laadimast ja Margeril on väike fotokas kaasas. Seniks ikka tervitused soojast 30.kraadisest Phuketist, ning ainult 10 päeva veel!!!!
Subscribe to:
Posts (Atom)