Eks arvata oli, et siin miskit võib arvutiga juhtuda. Õnneks oli tegemist vaid adapteriga, kuid parandada ei saa seda ja uut ei ole veel müügis näinud. Pakuti mingit universaalset, aga kuna see´maksis 2900 bahti, siis jäi ära. Saame ju Riina arvutit kasutada, aga ega pilte enam enne reisi lõppu ei saa siin blogis avaldada. Lapsed õhtuti vaatasid eesti keeles multikaid arvutist ja eks sellele see adapter järgi andiski. Pinge oli liiga suur!
Mis me siis teinud oleme? Oleme käinud kohalikel turgudel (need, mis paariks tunniks teatud nädalapäevadel üles pannakse) ning Central Festivalis, Villa Marketis, Tescos ja muidugi Big C- s.
Mingil päeval mõtlesime, et lähme otsime meremustlaste küla üles. Asus see siis Phuketi linna külje all oleval saarekesel. Kaardilt vaadates kuidagi hakkasime kohale juba jõudma, kui mingi mototakso vend uuris, kus me lähme. Me sõitsime ju nii, et mina kõige viimasena rollul istudes lugesin kaarti. No ja eks ta siis nägi, et me veits eksleme. Aru ta sai, et sadamasse, kuid ta viis meid sinna, kuskohast lähevad praamid ja suured laevad PhiPhile. Sinna oli ka vaja millaski saada, aga juhuslikult saime sinna kohale varem:D. Pilet siis maksab edasi-tagasi 1000 bahti, kiirkaatriga 2500 bahti. Hetkel arutamegi, et kui kauaks ja mismoodi oleks meil mõttekas minna? Pole veel otsusele jõudnud, kuid arvata on, et ikkagi seame sammud sinna kindlasti.
Meremustlaste küla leidsime ka üles, päris julm ikka vaadata, kuidad hüttides elatakse ja neid oli nii palju. Natuke hirmus tunne hakkas seal ja ütlesin Margerile, et laseme jalga siit, enne kui nad miskit meist tahtma hakkavad:). Sinna sõites sõitsime läbi Phuketi vanast linnaosast. See meenutas natuke Bangkoki kanalituuri, kus nägime väga palju vaesust ja räpasust. Vahest paneb see prügi küllus imestama, nagu näiteks suure Buddha juurde minnes, et igasugu rämpsu on maha visatud. Aga samas näed, et valged kõnnivad nõutu näoga ringi prügikasti otsides, kui kohalike jaoks see pole probleem. Tundub siiski, et ega kohalike jaoks see prügi vedelemine pole probleem. Las ta olla, kui ta juba seal on:D. Ja ega prügikaste on ka väga vähe.
Saarelt tagasi tulles, ekslesime pikalt linnas ringi. Polnud samas hullu, nägime ju palju ümbruskonda. Lõpuks kui üks järgmine mototaksovend hakkas meid piirama, et viib meid kohale, vaatasin juhuslikult selja taha ja nägin tuttavat silti, ning motovend loobus koheselt. Muidu tahtis tee ettenäitamise eest 400 bahti saada:D. Sai palju tol päeval seigeldud, Maribell jäi tagasiteel tukkuma rolleril, kuid kuna tee oli pikk, siis üles teda ei ajanud. Täna jäi Kaimz rolleri ees seistes magama! Nagu öeldakse, uni ei küsi kohta.
Eile käisime Prompthep Cape´i vaateplatvormil, oli lahe ikka küll. Valged lapsed on pilusilmade (japsid, hiinakad, koreakate) jaoks vaatamisväärsus, tahetakse neid katsuda ja pilte teha. Kaimz on tüdinud sellest ja ei lase isegi enam minul endast pilti teha. MB veel naudib tähelepanu. Marger õpetas Kaimzu ka, et tuleb ainult ilusatele naistele patsu teha ja ta on selle nii hästi selgeks saanud, et isegi mööda minnes, kui temast välja ei tehta, siis müksab ise. Kohalikud, aga kohe hakkavad vabandama arvates, et nad ise komistasid otsa:D.
Täna kallas hommikust saati meeletut paduvihma, nii et ikka liikuma saada, siis ostsime vihmakeebid endale ja lastele. Nüüd ei takista meid enam miski ringi sõitmast! Uurisin lastelt, et kas oli hullu vihmaga sõita, kuid neile nii meeldis see. Ega kodus sellist ekstreemsust saa nautida.
Plaan on lisaks PhiPhile, minna veesuuskadega sõitma (rada pidi olema ette tehtud, et hoiad kinni ja liigud suurema kiirusega) ja kaevandusmuuseumi. Asub see kõik Kathus, kus on ka kosk. Riina ja Priit käisid seal kose juures, kuid eriti ei soovitanud minna, sest pole suurt vaadata. Samas kui sinnakanti lähme, siis tasub ehk üle vaadata. Samas tahaks ka minna uuesti Chalongi templisse valges.... Aega sanas ju veel on, eks näis.
No comments:
Post a Comment