Sunday, March 10, 2013

Dzunglimatk ja uus rand















Täna oli natuke pilvisem ilm ja mõtlesime võtta väikse sõidu ette. Sihtkohaks valisime Ton Sai kose ning seda ümbritseva looduspargi. Elukohast asus see ca 30 min rollerisõidu kaugusel. Mõtlesin, et looduspark on sildikestega ja jalutusradadega, kuid tegemist oli tõelise dzunglimatkaga. Kuna idee oli kose juurde jõuda, siis loomulikult hakkasime ronima kõrgustesse mööda tõsist rada. Ma ikka mõtlesin, et kas see oli õige sinna lastega minna, kuid kui sai juba tuldud, siis ikka minek koseni! Higi voolas nii mis hirmus, kogu aeg pidi silmad lahti hoidma, et ei astuks kellegile otsa, või ei jääks mõnda hiigelsuurde ämblikuvõrku kinni. Ja rada oli mega kitsas, mille kõrval kohe järsak. Päris julm valik, see sai selgeks juba poolel teel, jalg nii värises kõndides:D. Päikest ei paistnud, kuid higi voolas vihmametsas ojadena, juuksed olid läbimärjad. Mõne aja pärast läks tee pooleks, et hakkas langus alguspunkti ja edasi oli 2 km loodusrada. Ütlesin Margerile, et lähen lastega alla tagasi, sest teades taikaid, siis nende 2 km ja vähest sildistamise kommet, on see rada vähemasti poole võrra pikem. Nagu hiljem selgus, siis oli mul 100% õigus! Ootasime Margerit all üle 1,5 h ning ta oli mitmes kohas kukalt kratsinud ja mõelnud, et kuhu siis nüüd..... Ta oli plätudega pahkluuni vees ja pea püstloodis seina mööda üles. Ma vahepeal mõtlesin, et lähen kuulutan ta kadunuks: The white man is missing......:D:D:D (ega see sel hetkel muidugi naljakas ei olnud). Minul üksinda väikeste lastega kose juurest alla saamine oli selline tegu, et mõtlesin mitu korda- kas tõesti ma teen seda ja miks ma sinna küll ronisin, endal väiksed lapsed kaasas! Rada peaaegu polnud ja vahepeal olin pea kõhuli, et lapsi kätte saada. Lapsed ootasid ka kusagilt puude küljest kinni hoides. Ühesõnaga tänane vääris medalit, selles olen kindel! Tagasiteel sõitsime mööda mitmest kummipuuistandusest ning otsustasime ühte väiksesse randa ujuma minna. Tegemist oli Laem Singi rannaga. Aga et sinna randa saada, pidime mööda järske treppe alla minema. Et dejavu missugune! Ükskõik mis ranna me oleks täna valinud, aga näed pidi just see olema:D. Rand oli ilus, vesi puhas ja rahvast vähe. Mis saab veel parem olla!

No comments:

Post a Comment