James Bond

Eile olime tripil. Öeldi, et see algab 7.30, kuid peale 40 minutilist ootamist korteri ees, helistasime ja sealt siis tuli: sorry, sorry, wrong time, new time 10.30! Whaaaat??? Me ärkasime extra vara ja siis selline teema. Seepärast olimegi kõik õhtuks nii väsinud, et kui tagasi jõudsime, siis ainult vedelesime. Aga trip oli lahe, nägime siis kuulsa James Bondi ranniku ära ja selle nö kaadritaguse. Kõigepealt sõitsime Phuketi saarelt mandrile. Saart ja mandrit ühendab sild (Sarasin Bridge), mida paljud pildistasid ja ka meile tehti pildistamispeatus. Edasi lamava Buddha templisse (Suwankuha Temple). Kusjuures Kamala rannast sõit võttis 120 km h kiirusega üle tunni aega.Tempel oli väike, kuid samas lahe. Panime lastega küünlad ja viirukid põlema. Kuju asub looduslikult tekkinud koopas, mis on päris suur. Selles mõttes oli isegi lahe, et ei olnud nii üle pingutatud kulla ja karraga, nagu mujal on. Kõike ja palju ja värviliselt! Edasi sõitsime sadamasse, et sõita longtail paadiga saartele. Tegemist on Phang- nga rahvuspargiga, kaljusaari ääristavad mangroovisalud. Mangroovipuud saavad mõõna ajal hingamisjuurtega õhust hapnikku. Paadisõit oli lahe, mõnusalt podisedes ja mitte kiirustades. Peatusime lõunasöögiks veepeale ehitatud külakeses, kus oli tai traditsiooniline lõunasöök (supp, kala, krevetid, soe värske salat, riis köögiviljadega, salat, friikad ja ananass). Kusjuures eemal oli äikesevihm ja tundus, et see liigub meie poole. Õhk lausa seisis. Margeril oli laua taha istudes higimullid otsa ees ja siis tuuakse lauale soe supp, mille all põleb suure leegiga küünal, mis kütab ümbrust veelgi. Meie lauas keegi suppi ei puutunud, kuid kõrvallauas hiinlased lasid suppi mõnuga sisse. Söök oli ise maitsev ja kõhu sai korralikult täis. Edasi suundisime paadiga kuulsale James Bondi saarele. Väidetavalt oli filmis steeni minut või umbes nii, aga kuulsaks see saar on saanud. Nägime ka kaadritagust osa, ehk siis sama efekt nagu The Beachi rannal olleski, filmis tundub et suurem ja privaatsem, kuid kui oma silmaga näed, siis väike pettumus. Samas käidud, nähtud ja pildid tehtud. Eelmisel korral jäi veits kripeldama, et oleks seda tahtnud ka näha, kuid eks jätsimegi selleks korraks. Lapsed olid väga tublid, tukkusid autos ja Kaimz ka paadis natuke. Kõige viimaseks jäi kanuutamine. Imelik tunne oli küll sellesse väiksesse ja ebastabiilsesse kanuusse koos lapsega ronida, kuid mis teha. Koopad vajasid vaatamist! Kaljuseintel olid värvilised korallid ja tegelikult oli ikka ilus küll. Tänu suurele mõõnale oli väga ilusti kõik näha. Sealt siis tagasi sadamasse, minivaniga korterisse. Täna vedelesime mererannas, Marger arvas, et päikest juba saadud küll ja ostis nr 2 faktoriga päevitusõli, millega saime täna siis mõlemad väga tugeva päevituse. Täna oli sooja 36 kraadi, merevesi soe nagu vannivesi ja päike võttis mõnuga. Õhtul läks ikka ohtralt aaloe geeli nahale. Kusjuures Marger määris täna ise lastele päikesekreemi peale ja tulemus oli selline, et oli unustanud poolele Maribelli näole panemast (pool nägu punane) ja Kaimzul ka jupiti punane nii käed kui nägu:D.